Nii võib elamise seintelt leida viite erinevat krohviliiki ning esimest Säästvad Ehituslahendused poolt valmistatud tadelakt tehnikas valamut. Koduks ja katsepinnaseks valiti Tallinna tüüpi puitelamu – kivist keskse trepikojaga kolmekorruseline maja, mille valmimise aeg jääb 1930ndate aastate lõppu. Säästvad Ehituslahendused renoveerisid ka maja fassaadi, trepikoja ja keldri. Kuna 35 ja pool ruutmeetrit on kahe inimese tarvis väike elupind, siis laieneti nii hoovi kui keldrisse. Tagahoovi ehitati lehtla, kus kevadest sügiseni sõpradega värsket õhku nautida, toitu valmistada ja juttu vesta. Keldriruum aga võeti kasutusele Säästvad Lahendused kontorina. Muheda ajaloolise seigana ütleb Kermo, et varem elas samas korteris mees, kes korraldas sealses keldriruumis lastele kunstiringi.
Korteri planeering nägi algselt ette kahte eraldatud tuba, WC'd ja kööki, mis kaasaegse lahendusena ehitati ühtseks avatud planeeringuga korteriks. Renoveerimist alustati “plats puhtaks” põhimõttel – kogu karp seintest põranda ja laeni lõhuti lahti ning uuendati. Eelmine omanik oli küll osa tööd juba ära teinud, välja oli lõhutud siseseinad, kuid arvestamata oli jäetud fakt, et osa neist seintest olid kandvad. Nii oli renoveerijate esimeseks üllatuseks nelja sentimeetri võrra vajunud vahelagi, mida tuli talaga toestada ning ülespoole tagasi lükata. Eelmine omanik oli jõudnud ka vanad puitaknad plastikakende vastu vahetada. Maja üldilme säilitamise ja säästva eluviisi nimel oleks Kermo soovinud vanad aknad renoveerida. Uute puitakende tellimisega otsustati mitte kiirustada ning kasutada plastikaknaid seni, kuni need veel kestavad. Et tulevikus vahetamine lihtsamalt sujuks, paigaldati hoone välisviimistlus selliselt, et aknaid saab väljastpoolt kerge vaevaga eemaldada ning uued installeerida.
Algset planeeringut meenutab korteri keskmes olev ahi. Originaalahi oli küll välja lõhutud, kuid arvestades ahjude eluiga pere seda taga ei igatse. Lõõrid puhastati ning uus Savitoni ahjupottidest ehitatud ahi on piisav korteri kütmiseks. Elevandiluu värvi ahi mõjub tänu suuremõõtmelisele klaasist uksele hubaselt ning paneb külalisi enda ümber kogunema. Ahju ülaosas asuv praeahi ei ei saavuta ahju konstruktsiooni tõttu kajuks üle 150 kraadist temperatuuri, kuid sobib siiski toidu soojas hoidmiseks.
Eraldi tähelepanu väärivad selle kodu seinad, nii krohvitud kui krohvimata. Korterisse sisse astudes püüab tähelepanu kaarjas vineersein, mis eraldab esikut ja vannituba. Kaarjas lahendus õigustab ennast eelkõige korteri väiksete mõõtmete tõttu – sujuv liikumisruum vähendab võimalust end kitsas ruumis teravate nurkade vastu lüüa. Kaarseina karkass on ehitatud lammutustööde käigus tekkinud puidust, viimistlusena on kasutusel painutatud õlivahaga töödeldud vineerplaat. Samas võtmes on valmistatud ka esikus olev kaarduv vineerist riidenagi. Heliisolatsiooniks ning soojapidavuseks on välisseinad enne krohvimist kaetud roomattidega. Elutoas on viimistluses kasutatud nii lubikrohvi ja kaseiinvärvi kui tadelakt tehnikat, magamistoas on kasutusel savikrohv ning Safranist valmiskujul ostetud savivärv. Tallinna majale iseloomuliku detailina on renoveerimisel taastatud peegellaed. Kuigi vannituba asub korteri keskmes, valgustab magamistoa lõunapoolsest aknast tulev valgus läbi klaasseina ka vannituba. Korteri mõõtmeid arvestades ruumikas vannituba on oskuslikult planeeritud ning mahutab endas nii tualeti kui dushinurga. Luksuslikeimaks esemeks on tadelakt tehnikas valminud kraanikauss. Nii riiulite kui kraanikausi vorm on eelnevalt Aerocplokist välja lõigatud ning seejärel krohvitud. Tadelakt tehnika on Maroko krohvimistehnika, mille käigus tihendatakse krohv kiviga, lisatakse oliiviõliseep ning tihendatakse teistkordselt. Selline töötlemine muudab krohvi vetthülgavaks, mistõttu sobib tadelakt eelkõige märgadesse ruumidesse. Vannitoa seinad on dushinurga ja kraanikausi ümbruses kaetud tadelakt tehnikaga ning ülejäänud osas lubikrohvi ja -värviga.
Kindel soov luua köögisaarega kodu võeti planeeringu sisuliseks lähtepunktiks, saarega köögi ümber kujundati ülejäänud ruum. Varem asus köök eraldioleva ruumina praeguse vannitoa kohal, uues asukohas aga moodustab populaarse avatud köögi. Köögimööbel on valminud Kermo teostusel, oluline oli luua kergeloomuline mööbel, mis mahutaks täpselt niipalju kui minimaalselt vaja. Töötasapinnana on kasutusel paadilakiga viimistletud vineer, seintel on koha leidnud IKEA riiulid. Köögivalgusti valmistamisel on saadud inspiratsiooni vinoteegi vanadest veinipudelitest valmistatud valgustitest. Ka köögiseintel on kasutusel erinevate krohvimaterjalidega viimistletud tadelakt.
Eve Arpo
artikkel ilmus ajakirjas Diivan aprillis 2011
Maikuu lugejakiri:
Tahtsin kiita toimetust säästvate lahendustega tehtud korterist kirjutamise eest. Ökoehitus on järjest populaarsem ja tulemus sageli küll keskkonnasõbralik, ent lihtsalt silmapaistmatu. Seepärast loobuvad paljud, kes endale moodsat ja ilusat kodu tahavad, ökoehituse põhimõtetest - ometigi pole selleks ju põhjust. Olen ammu oodanud, et keegi tutvustaks võimalusi, kuidas luua trendika interjööriga korter säästvaid lahendusi rakendades. Aitäh selle loo eest! Katrina Tartust