Jõulupühade ootuses on hea meel meenutada hiliskevadel tehtud Kärdla kiriku restaureerimistöid. Meie osaks kokku kaks aastat kestnud kapitaalremondis oli kiviosa fassaadide taastamine.
Kärdla Ristija Johannese kirik on puidust torniga kivihoone, ehitatud 19. sajandi teisel poolel kalevivabriku tööliste tarbeks. Tõsi, täna nähtav torn lisati hiljem, 1929. aastal. Kirik on tunnistatud kultuurimälestiseks 1999. aastal.

Esmalt eemaldasime lahtise krohvi ja puhastasime fassaadid liivapritsiga, et pind uue krohvi jaoks ette valmistada. Enam niiskiskahjustusi saanud välisnurkades tuli kinnitada lahtised kivid ning uuesti täita vuugid. Keerukamaid tööetappe oli karniiside ja hammasfriisi taastamine. Heas seisukorras osadel tehti vaid lokaalsed parandused, seal (ja aknapaledel) oli võimalik säilitada ka ajaloolist lubikrohvi. Lagunenud lõikudes modelleeriti aga algsega sarnase joonega uus karniis lubikrohvi ja šablooni abil. Käärkamber on ehitatud hoopis vahvärkkonstruktsioonis ning seetõttu tuli puitdetailide katmiseks enne krohvimist kasutada roomatti, teises krohvikihis armeerimisvõrku.

Fassaadipindade põhimaht krohviti mitmes kihis MEISTRI traditsioonilise lubikrohviga ning kaeti lubivärviga. Soklil kasutasime niiskuskoormusele vastupanuvõime tõstmiseks MEISTRI müürimört/lubimört lubikrohvi ning rasvalisandiga lubivärvi.

Käärkambri kaks kivist siseseina puhastasime liivapritsi abil õlivärvist ning viimistlesime MEISTRI struktuurse lubivärviga.

Nüüd on kiriku välisilme taastatud algse viimistlusega sarnaseks.